psience.ee

Otsime GuardTime'i Eesti tiimi TARKVARAARENDAJAID

Tue, 07 Feb 2012 00:00:00 +0000

Kui Sinu või mõne Sinu hea tuttava kireks on tarkvaraarendus, siis võid just Sina või tema olla järgmine rahvusvahelise ajatembeldusteenust pakkuva ettevõtte GuardTime arendusmeeskonna tiimiliige.

Kui...

...Sinu kireks on tarkvara loomeprotsess ja Sa oled selles väga hea?
...Sa hindad rahvusvahelisust ja tööd koos oma valdkonna tippudega?
...Sa oled ambitsioonikas ja soovid, et Sinu saavutused jõuaksid laia maailma?
...Sa oled osav suhtleja ja valdad vabalt nii eesti kui inglise keelt?
...Sa hindad kiirust, proaktiivsust, tulemustele orienteeritust ja arendusmeelsust?
...Sa ei karda väljakutseid ja otsustamist ning soovid olla osake millestki väga olulisest?

...siis oled oodatud tarkvaraarendaja GuardTime’i Eesti arendustiimis.

Loe pakkumise kohta täpsemalt

Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri 24. veebruariks (võimalusel aga juba varem) e-maili aadressil anne-mari@psience.ee .
Küsimuste korral helista +372 51 41 354.

PSIENCE'i PSÜHHOLOOGILISED TESTID - uus suund Eestis

Sun, 15 Jan 2012 00:00:00 +0000

Soovid mõõta kandidaadi vastavust ametiprofiilile? Tahad testida testida iseennast või oma meeskonnaliikmeid? Psience'i testid võimaldavad saada inimese kohta infot sügavuti.

Psience'i testid on loodud ja valideeritud Eesti kontekstis ja pakuvad tuge oluliste otsuste vastuvõtmiseks nii inimeste valiku, arendamise kui edutamise kontekstis.

Võimalik on testida nii inimeste isiksuslikke soodumusi, üldkompetentse kui ka ametikohaspetsiifilisi (nt müügi, teeninduse või juhtimisspetsiifilisi) soodumusi.

Psience’i testid koosnevad erinevaid kompetentse mõõtvatest teemamoodulitest, mis teeb testimise kiireks, soodsaks ning just Sinu vajadusest lähtuvaks (moodulitest koosnev lähenemine annab võimaluse teha üks vajadustepõhine test mitme erinevaid kompetentse mõõtva testi asemel).
See on kasulik nii rahaliselt kui annab olulise ajalise võidu.

Peagi lisame siia testimise kohta täiendavat infot.

***
Lähem info: Kärolin Šults (karolin@psience.ee) & Anne-Mari Ernesaks (anne-mari@psience.ee).

Psience’i osalusel ulatuslik uuring Tallinna koolides

Thu, 15 Dec 2011 00:00:00 +0000

Kesk-Läänemere programmi Interreg IVA projekti „Aktiivne ja turvaline koolipäev“ raames viidi läbi uuringud 45 Tallinna koolis. Eesmärgiks oli selgitada, kuidas murdeealised õpilased end koolis tunnevad, millega õppetööväliselt tegelevad ja mida kooliskäimisest arvavad. Uuringud said teoks Tallinna Ülikooli, Psience’i ja Tallinna Haridusameti koostöös.
Kuula ka ERRi intervjuud ("Laste turvatunne koolis taandub suuresti suhtlemiskultuuri pinnale") uurimisgrupi juhi, TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi emeriitprofessori Leida Taltsi ja uuringu ühe läbiviija, Eva-Maria Kangroga.

Uuringutest lähemalt

2010. aasta oktoobrist- detsembrini viidi Tallinna koolides läbi kolm uuringut, milles osalesid 45 Tallinna kooli 5., 6., 7., ja 9. klasside õpilased ning koolipersonal. Kokku osales uuringus üle 3000 õpilase ja ligi 300 koolipersonali liiget. Tegemist on Tallinna ja Turu linna ühisprojektiga ning oluliseks eesmärgiks on edasise töö käigus uuringutulemuste omavaheline võrdlus.

UURINGU PÕHIKÜSIMUSED ja -TULEMUSED

Milline on õpilaste eluviis ja aktiivsus?

Õpilaste meelistegevused pärast koolipäeva on tüdrukutel ja poistel mõneti erinevad: poiste lemmikuteks on arvuti, teler ja mõni huviring, tüdrukutel on esikohal sõpradega suhtlemine ja huviringid. Samuti hindavad tüdrukud poistega võrrreldes mõnevõrra kõrgemalt ühistegevusi koolis. Õpilased tegid häid ettepanekuid vahetundide aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmiseks. Näiteks soovisid nad vahetundides senisest rohkem nii organiseeritud kui ka organiseerimata füüsilisi tegevusi ja seda nii kooli siseruumides kui õues. Mängud ja erinevad sportlikud tegevused – pallimängud, tantsimine, ratta ja rulaga sõitmine jms. Peamisteks häirivateks asjaoludeks peavad õpilased suurt müra ja lärmi kooliruumides, kaklemist ja tõuklemist. Soovitakse rõõmsat ja sõbralikku omavahelist suhtlemist vahetundides ning rohkem koostegevusi.

Kuidas lapsed end koolis tunnevad ehk milline on nende emotsionaalne ja sotsiaalne turvatunne?

Õpilaste enesehinnang ja sotsiaalne kompententsus on võtmetegurid, mis seostuvad nende enesetundega koolis. Koolirõõm on suurem nende seas, kes tunnevad end enesekindlalt ja on head suhtlejad. End üksildasena tundvate laste meelistegevuseks on sageli suhtlemine arvutis, vähene aktiivsus ühistegevustes ja huvialade piiratus. Üksildustunne seostus ka kiusamisega ja seda mitte kiusatava rollis olemise, vaid omalt poolt teiste kiusamisega.

Mis asjaolud on seotud koolimotivatsiooniga?

Õpilaste koolimeeldivus on seotud suhete kvaliteediga. Õpilased, kelle omavahelised suhted ja läbisaamine õpetajatega on hea, on kooli suhtes positiivsemalt häälestatud, tunnevad kooliasjade vastu rohkem sisulist huvi ning peavad oluliseks kaasalöömist koolielu aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmisel.

Kuidas koolikultuur toetab aktiivset ja turvalist koolipäeva?

Koolipersonal leiab, et enim avalduvad koolis järgmised väärtused: traditsioonid, orienteeritus edule, personali professionaalsus, õppeprotsessi kvaliteet ja kooli õhkkond. Vähem nähakse järgmiste väärtuste avaldumist: koostöö, avatus, keskkonnateadlikkus, hoolivus, iseseisvus ja vastutusvõime.

* * *
Täiendav info: Eva-Maria Kangro (tel: 58501310, e-mail: evamaria@psience.ee)

Miks inimesed venitavad ja viivitavad?

Tue, 06 Dec 2011 00:00:00 +0000

Meil on ikka kombeks mõtelda erinevatele otsustele, mis kõik plaanis vastu võtta ja teostada, eriti uue aasta saabudes. Olgu teemaks mõne tööga ühele poole saamine, treeningutega alustamine, lihtsalt paremaks inimeseks hakkamine või miskit muud. Reaalsus on aga see, et paljud ei jõuagi nende mõtete realiseerimiseni – mitte et mõtted poleks siirad, vaid seetõttu, et HOMME on alustamiseks alati parem kui täna.

Edasilükkamine võib kokkuvõttes olla päris kulukas. See mitte ainult ei takista tulemuslikku tegutsemist, vaid põhjustab ka enesesüüdistusi, kahetsemist ja probleeme minapildis. Nendel põhjustel on psühholoogid otsustanud välja selgitada, mis inimeste peas õigupoolest toimub, et meil nii raske plaane ka tegelikkuses ellu viia on. Kas viivitamine ja venitamine on meisse sisse kodeeritud?
Prof Sean McCrea Konstanzi Ülikoolist võttis nõuks uurida, kas ja kuidas võiksid olla omavahel seotud ülesandele mõtlemise viis ja tendents tegutsema asumist edasi lükata. Teisisõnu, kas teatud ülesanded näivad meile ehk psühholoogiliselt kaugemad ja seega viivitame nende täitmisega?

Psühholoogid jagasid uuringus osalejatele kätte küsimustikud ja palusid need kolme nädala jooksul täidetuna tagasi saata. Kõik küsimused puudutasid küllalt tavapäraseid tegevusi nagu pangakonto avamine, kalendri täitmine jms. Küll aga anti erinevatele osalejatele erinevaid juhiseid, kuidas küsimustele vastata. Mõned pidid juurdlema nt pangakonto avaja isiksuseomaduste ja motiivide üle; teised aga kirjeldasid, mismoodi üks või teine tegevus käib, nt pangas võetakse järjekorranumber, vesteldakse telleriga, täidetakse ankeete jne. Idee oli panna osa katseisikuid mõtlema abstraktselt ja teised konkreetselt.

Seejärel asusid psühholoogid vastuseid ootama. Ootasid.. ootasid.. Ja mõnedel juhtudel jäidki ootama. Mis selgus? Abstraktselt ja konkreetselt mõtlema suunatud uuritavate vahel ilmnes selge erinevus. Ajakirjas Psychological Science avaldatud tulemuste järgi on leitu vägagi ilmne: need, keda suunati mõtlema abstraktselt, kaldusid oluliselt enam ülesande lõpule viimisega viitama; paljud neist ei saatnudki uurijatele oma vastust. Konkreetsele mõtlemisele suunatud uuritavad tegid aga ülesanded oluliselt kiiremini ära ja saatsid vastused teele.

Autorid märgivad, et edasilükkamist ja viivitamist aitab vältida see, kui mõtelda ülesandest võimalikult üksikasjalikes ja käegakatsutavates tähendustes, mis paneb meid tundma, et saame sellega kiiremini hakkama ning edasilükkamine ei tundu nii ahvatlev.

Vihje! Uuringust on nii mõndagi kõrva taha panna näiteks õpetajatel või juhtidel, kes tahaksid näha oma õpilasi/alluvaid hoogsamalt tööde kallal tegutsemas. Samuti on mõtete suunamisest abi näiteks edukamal ajaplaneerimisel.

Allikas: http://www.psychologicalscience.org/

Soovitused loevad

Sun, 07 Aug 2011 00:00:00 +0000

Iseendast positiivses valguses kõnelemine võib küll olla muljetavaldav, kuid mitte tingimata. See-eest on soodne mulje tagatud, kui sinust räägivad head teised. Nõnda kinnitab ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin avaldatud uuring.
Hollandi teadlased A.C. Brandt, R. Vonk ja A. van Knippenberg näitasid oma eksperimentidega, et positiivne mulje inimesest kujuneb pigem teiste poolt antud hinnangute, mitte aga inimese enda positiivsete enesekirjelduste põhjal. Seega, teistepoolne hea sõna kõlab usaldusväärsemana kui kiidusõnad iseenda suhes. Negatiivsete iseloomustuste puhul ei ilmnenud aga mingit vahet – tuhk on tuhk, valagu seda pähe, kes iganes.

Vt artiklit lähemalt Personality and Social Psychology Bulletin'ist.

Eva-Maria Kangro kaitses doktoritöö psühholoogias

Fri, 20 May 2011 00:00:00 +0000

Väitekiri "Manifestation of impulsive behaviour: The role of contextual demands and reflective competence" keskendus impulsiivse käitumise seletamisele erinevates situatsioonides. Tööst selgus, et teatud tüüpi oskus mõtelda - sh olukordi, enda ja teiste käitumist tõlgendada - võib aidata tundeid ja käitumist edukamalt kontrollida, näiteks vihaga toime tulla, toitumist reguleerida jne.

Töö eestikeelne kokkuvõte.

Dissertatsiooni üheks peamiseks eesmärgiks oli selgitada situatsioonitingimuste osa impulsiivsuse avaldumisel. Töös kajastatud uuringud olid kantud sotsiaal-kognitiivsest lähenemisest isiksusele (Chen, 2003; Kammrath et al., 2005; Mischel, 1973, 2004), mille järgi isiksuseomadused on sisukalt mõistetavad vaid kontekstis, milles nad avalduvad. See tähendab, et kui erinevad olukorrad omavad inimese jaoks erinevaid tähendusi, siis ka kognitiivsed, emotsionaalsed, füüsilised ja käitumuslikud reageeringud on situatsiooniti erinevad. Teisisõnu, impulsiivsuse kui isiksuseomaduse avaldumine eeldab teatavat konteksti, nii psühholoogilise kui välise keskkonna mõttes (nt Cervone, Shoda, & Downey, 2007).

Esimeses peatükis esitletud uuringu tulemused toetasid ideed käitumise ja konteksti loomulikust seosest. Tavakirjeldused impulsiivsuse olemuse kohta olid suuresti kooskõlas impulsiivsust käsitlevate teooriatega (nt Barratt & Patton, 1983; Eysenck, 1993; Whiteside & Lynam, 2001), kuid selle mööndusega, et inimesed kasutasid isiksuseomaduse kirjeldamisel valdavalt “kui…siis” konstruktsioone. See tähendab, et omaduse avaldumine seoti kontekstiga. Veelgi enam, impulsiivsete episoodide kirjelduste põhjal ilmnes korrapärane psühhosotsiaalsete kontekstitegurite struktuur. Nimelt selgus, et impulsiivse käitumise erinevad aspektid avalduvad enim turvalistes ja vabades tingimustes ning seisundis, mis viitab pigem negatiivsetele emotsioonidele ja väsimusele. Niisiis, tegemist on kogumi psühholoogiliselt aktiivsete komponentidega, millel on käitumise avaldumisel funktsionaalne roll ning mis kehtivad hulga erinevate situatsioonide kohta (Fleeson, 2007; Shoda et al. 1994; Wright & Mischel 1987).

Kolmandas peatükis olid vaatluse all alkoholi tarbimisega seotud kogemused ning selgus, et enamiku jaoks, kes kirjeldasid oma purjujoomissituatsiooni, oli joomisel selgelt sotsiaalne tähendus. Lisaks asjaolule, et joodi enamasti koos kaaslastega, peeti kogu sotsiaalset atmosfääri purjujoomist stimuleerivaks. See on kooskõlas varasemate tulemustega, mis on näidanud, et koostegutsemine soodustab positiivseid tundeid ja sarnast käitumist, isegi kui seda protsessi otseselt ei teadvustata (nt Chartrand & Bargh, 1999; Ferguson & Bargh, 2004).

Kui impulsiivsus on nähtus, mis avaldub inimese ja keskkonna vastasmõjus, siis võib edasi järeldada, et erinevad inimesed käituvad väliselt sarnastes keskkondades erinevalt, sest nende tundlikkus situatsioonitegurite suhtes on erinev. Kolmandas peatükis oletati, et kõrgem enesekontroll seostub madalama vastuvõtlikkusega situatsioonist tulenevatele nõudmistele (Kangro & Hagger, 2010; Trope & Liberman, 2003). Tõepoolest, situatsioonilised tegurid mängisid oluliselt väiksemat rolli kõrgema enesekontrolliga inimeste käitumises. Seejuures ennustas nõrgem enesekontroll ja kõrgem tundlikkus situatsiooniliste tegurite osas ka üldist joomissagedust. Vastajaid, kes ei tõlgendanud sotsiaalset kliimat kui joomist soodustavat asjaolu, kaldus iseloomustama kõrgem enesedistsipliin ja –kontroll. Tuginedes uuringutele, mis on kinnitanud abstraktse mõtlemise seost parema eneseregulatsioonivõimega (nt Fujita & Han, 2009; Kangro, 2010b), võib joomiskäitumise kontekstis oletada, et kõrgema enesekontrolliga inimesed tõlgendavad situatsioonilisi tegureid abstraktsemal moel ja on seega ümbritsevast vähem kõigutatud.

Eelnevaga on kooskõlas ka varasemad tulemused, mille kohaselt inimeste käitumine potentsiaalselt ärgitavates olukordades sõltub suuresti vaatenurgast, mis antud olukorrale võetakse (nt Beck, 1995; Ellis & Grieger, 1977; Metcalfe & Mischel, 2004). Uuringud (Fujita & Han, 2009; Liberman et al., 2007) on näidanud, et viis, kuidas inimesed tõlgendavad või mõistavad situatsioone, võib olla kriitiline faktor otsustuste - sh enesekontrolliga seonduvate – tegemisel. Nii näiteks aitab reflektiivne sõnavara ja interpretatsioonide laiendamine toime tulla enesekontrollikonfliktidega (Dodge & Coie, 1987; Gross & John, 2004).

Teises peatükis esitletud uuring näitas, et kõrgema taseme (st abstraktsete) tõlgenduste kasutamine mõtete, tunnete ja käitumise kirjeldamisel on efektiivse eneseregulatsiooni oluline komponent. Eva-Maria Kangro pakkus välja klassifikatsiooni, mis eristab „külma“ ja „kuuma“ agressiivsust, ühendades kolm agressiivse käitumise aspekti: käitumise enda, eksekutiivse toimimise ja enesekirjelduste abstraktsuse (Dodge, 1991; Liberman et al., 2007; Luria, 1973; Mischel et al., 1989). Tulemused näitasid, et „kuumade“ agressiivsete laste eksekutiivne funktsioneerimine (nt võime ühelt teemalt teisele lülituda) oli keskmisest madalam, viidates seega impulsiivsusele, samuti sisaldasid nende enesekirjeldused vähem abstraktseid tõlgendusi. „Külmad“ agressiivsed lapsed näitasid seevastu üles kõrget eksekutiivset funktsioneerimist, mis viitab madalamale impulsiivsusetasemele, enesekirjeldustes kasutasid nad aga keskmisel hulgal abstraktseid tõlgendusi. Võib oletada, et „kuuma“ agressiivsust saab vähemalt osaliselt ennetada ja tasakaalustada reflektiivsete pädevuste arendamise kaudu, suunates tähelepanu laste arutlusoskusele ja tõlgenduste repertuaarile. Koolikontekstis võimaldaks see tulla edukamalt toime ka laste käitumisprobleemidega.

Disseratsiooni viimane laiem eesmärk oli selgitada, milline on enesekontrolli osa tervisekäitumise kontekstis, võttes fookuse alla füüsilise aktiivsuse, söömise jälgimise ja alkoholi tarbimise. Kolmandas peatükis esitatud tulemused kinnitasid varasemaid uuringuid, mis on leidnud, et positiivne tervisekäitumine on seotud suutlikkusega oma käitumist efektiivselt reguleerida (nt Hoyt et al., 2009; Orbell & Hagger, 2006). Selgus, et kõrgema enesekontrolliga inimesed olid füüsiliselt aktiivsemad, jälgisid enam toitumist ja pidasid joomisega piiri rohkem kui madalama enesekontrolliga inimesed. Samuti olid nende kavatsused toitumise ja kehalise aktiivsuse osas tugevamalt seotud reaalse käitumisega. Siiski, kõrgem enesekontroll ennustas otseselt vaid füüsilist aktiivusust. Söömise jälgimise ja purjujoomise kontekstis vahendasid enesekontrolli efekti kavatsused, hoiakud, tunnetatud käitumuslik kontroll ja oluliste inimeste arvamus. Siin võib üks seletus peituda söömise ja joomise fundamentaalselt erinevas olemuses võrreldes füüsilise aktiivsusega. Kui liikumine on tegutsemisele orienteeritud käitumine, mis nõuab pigem stimulatsiooni kui piiranguid, siis söömise jälgimise ja joomisega piiri pidamise väljakutse seisneb sageli kiusatustele vastuseismises.
Võttes arvesse varasemaid uurimistulemusi, mille kohaselt orientatsioon mõtete-tunnete allasurumisele pole nii tõhus kui olukordade ümberhindamise strateegia ehk abstraktsem mõtlemisviis (nt Gross & John, 2004), siis edasine uurimistöö võiks selgitada enam, kuidas toimivad reflektiivsed taktikad söömiskäitumise (nt impulsiivne söömine) ja alkoholi tarbimise (nt purjujoomine) kontekstis.

Väitekiri kajastas kokku kolme uuringut, millest igaüks keskendus impulsiivsuse avaldumisele mõneti erineva nurga alt, kuid mis kõik baseerusid sotsiaal-kognitiivsele isiksusekäsitlusele. Tulemused toetasid ideed käitumise situatsioonitundlikkusest, pakkudes seega implitsiitselt kinnitust lähenemisele, mis rõhutab isiksusesisese variatiivsuse olulisust isiksuse mõistmisel. Antud tulemuste valguses on oluline, et edasine uurimistöö aitaks jõuda terviklikumale arusaamale isiksuse- ja situatsioonijoonte vastastikusest koosmõjust, näiteks selgitades situatsioonikarakteristikute ja impulsiivse käitumise erinevate aspektide kombinatsioone. Teine oluline järeldus puudutab eneseregulatsiooni (nt impulsiivse käitumise) seoseid iseendast ja keskkonnast arusaamisega. Seega on vaja täiendavaid uuringuid, mis aitaksid selgitada keerukat seost interpretatsioonide taseme ja eneseregulatsiooni võime vahel.

***
Lähem info: Eva-Maria Kangro (evamaria@psience.ee)

PSIENCE KOOLITAB: klienditeenindaja psühholoogilised oskused

Tue, 03 May 2011 00:00:00 +0000

Klientide jaoks on kahtlemata oluline teenusepakkuja asjatundlikkus. Kuid „tehnilisest” pädevusest üksi ei piisa.

Kuidas suhelda nii, et see pakuks rõõmu ja oleks efektiivne nii teenusepakkuja kui kliendi seisukohast? Kuidas end väljendada? Kuidas klientidega erinevates olukordades käituda? Millised on tavalised möödalaskmised inimestevahelises suhtlemises? Kuidas saab klienditeenindaja suhtlemisprotsessi parimal moel mõjutada?

Aitame arendada klienditeenindaja psühholoogilisi oskusi, et side kliendiga oleks professionaalne ja rahuldustpakkuv.

Suhtlemistreeningute tulemusena täieneb klienditeenindaja psühholoogiline pädevus, mida saab koheselt rakendada ka igapäevatöös.
Treeningu käigus õpitakse paremini mõistma nii enda kui kliendi mõtete, tunnete ning käitumise seoseid. Nõnda omandatakse oskus valida erinevates situatsioonides sobivaid suhtlemisstrateegiaid.

MILLES KOOLITUSED SEISNEVAD?

Psühholoogiaalased uurimused on selgitanud välja need kriitilised teadmised ja oskused, mis on teenindussuhtluses esmatähtsad ning aitavad töös klientidega saavutada paremaid tulemusi.
Psience'i treeningud ongi suunatud seitsme võtmeoskuse arendamisele:

Psühholoogilise kontakti loomine kliendiga ja esmamulje
Usalduslik kliendisuhe
Verbaalne ja mitteverbaalne eneseväljendus, positiivne ja negatiivne sõnakasutus
Aktiivne kuulamine kliendisuhtluses
Konstruktiivne tagasiside
Suhtlemistõkked ja mõtlemisvead
Toimetulek konfliktsituatsioonis, kehtestav käitumine

Analüüsides mõtlemisviise, tekkinud emotsioone ja käitumist erinevates tööalastes olukordades, omandab koolituse läbinu võtted ja hoiakud, mis aitavad klientidega senisest veelgi edukamalt suhelda.

IGAÜHELE OMA

Koolituste täpne sisu ja kestus sõltub väga paljuski konkreetsetest vajadustest. Selleks, et koolitusest oleks teile parimal moel kasu, pakume enda poolt tasuta sissejuhatavat konsultatsiooni.
Konsultatsioon ei kohusta millekski, küll aga pakume meeleldi omapoolset tuge vajaduste-ootuste määratlemisel ning võimalike tegevuste planeerimisel.

Soovime sulle head ja tahame pakkuda sisukat tuge. Huvi korral kiika ka meie teisi koolitusi.

Võta meiega julgesti ühendust!
Kontakt: Eva-Maria Kangro, tel +372 58 50 1310, e-mail evamaria@psience.ee.

Kui Sind paelub müügitöö, siis haara võimalusest - otsime telefonimüügikonsultante!

Thu, 16 Dec 2010 00:00:00 +0000

Juhtiv kõnekeskuse teenuste pakkuja Eestis, Kontaktikeskus AS, otsib oma meeskonda telefonimüügikonsultante.

Loe lisa, see võib olla just Sinu võimalus!

Sind köidab?

Kliendibaasi haldamine
Kontaktide loomine potentsiaalsete klientidega
Toote/teenuse müügi teostamine
Tehtud müükide sisestamine andmebaasi

Sind iseloomustab?

Soov ja tahe saada müügi alal väga heaks
Julgus - Sa ei pelga inimestega suhtlemist ning neile helistamist
Stabiilne enesehinnang ja tagasilöökidest mitteheitumine
Taiplikkus, aktiivsus ja väga hea suhtlemisoskus
Kohusetundlikkus ja korrektsus
Oskus kasutada arvutit tavakasutaja tasemel
Eesti ning soovitatavalt ka vene või inglise keele oskus

Sulle meeldib, kui Sinu tööandja pakub Sulle?

Koolitus- ja arenguvõimalusi
Võimalust olla ise oma töötasu peremees
Paindlikku tööaega (sh võimalust töötada ka osalise tööajaga)
Suurepärast meeskonda

Kui jah, siis on käesolev tööpakkumine mõeldud just Sulle!

Kandideerimiseks saada oma motivatsioonikiri ja CV märksõnaga „kontaktikeskus“ e-posti aadressil katrin@psience.ee hiljemalt 01.02.2011.

Lisainfo ja küsimused tel. 58 50 1312 või 51 41 354.

Lisainfo pakkumise kohta

Tööandja kirjeldus:
Kontaktikeskus AS on klienditeeninduse ning telemarketingiga tegelev ettevõte. Teostame saabuvate telefonikontaktide teenindust ja loome positiivseid kliendikontakte ning pakume oma Partneritele kõrgekvaliteedilist ja efektiivset koostööd nii pikaajaliste projektide kui kampaaniate teostamisel. Me naudime oma tööd ja anname endast parima, hoolitsedes Partnerite KLIENTIDE eest. Meie missiooniks on Teenindada oma Partnerite kliente paremini kui nad seda ise teeksid, 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.

Tööpäeva kirjeldus:

Sa oled põhjalikult tundma õppinud toodet/teenust, mille müümine on Sinu ülesanne. Sa tuled tööle, istud arvuti taha ning avad andmebaasi. Sa helistad päeva jooksul sadadele inimestele, kõneled nendega nende vajadustest ning räägid veenvalt ning argumenteeritult tootest/teenusest, mida Kontaktikeskuse kliendiks olev ettevõte müüb.
Erinevad inimesed kõnelevad erinevatest asjadest – Sinu ülesanne on kuulata, mida on inimestel öelda ning analüüsida ning põhjendatult vastata, kuidas just see toode, mida Sina müüd, talle vajalik võib olla.
Tööpäeva lõpus oled väsinud, aga rahul – Sul on olnud nii edu kui tagasilööke, oled suhelnud väga erinevate inimestega, kes on ehk jaganud Sinuga oma rõõme ja muresid, kes on väljendanud end moel, mis on neile omane ja ei seostu Sinu isikuga, vaid inimeste viisiga tõlgendada situatsiooni.

Telefonimüügikonsultandi kirjeldus:
Müügitöö ei ole Sinu jaoks “pähemäärimine”, vaid töö nagu iga teine, andes Sulle ka suurepärase võimaluse end teostada. Sa oled püsivalt pigem positiivse enesehinnanguga ning seda osalt tänu oskusele mitte võtta tööd isiklikult ning oskusele distantseerida end tööl täidetavast rollist. Sa oled põhjalik ja veenev argumenteerija, kiire kohaneja uute kõnede ja inimestega, oled loogilise mõtlemisega ning järjekindel. Soovitavalt on Sul eelnev töökogemus müügivaldkonnas.

Ettevõte pakub:

Koolitusvõimalusi toodete/teenuste tundmaõppimiseks ning müügioskuste lihvimiseks. Võimalust olla oma töötasu peremees ning paindlikku tööaega – võimalust töötada õhtupoolsetel aegadel, vastastikku sobiva töögraafikuga (sobib nt ka tudengitele).

Haara võimalusest, Sinu töö on Sinu kätes!

UUS! KOGNITIIV-KÄITUMISTERAAPIA SISSEJUHATAV KURSUS: veebruar-mai 2011 Tallinnas

Wed, 20 Oct 2010 00:00:00 +0000

Meil on rõõm teatada, kognitiivse ja käitumisteraapia õpe on jõudnud ka Tallinnasse!
Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Kool (koolitusluba nr 5385HTM) korraldab tervikliku algkursuse, mis on mõeldud kognitiivse ja käitumisteraapiaga (KKT) esmatutvuseks kõigile vaimse tervise valdkonnas tegutsevatele huvilistele. LAE ALLA pdf-formaadis KUULUTUS või klikka pealkirjale.

Kursus annab ülevaate KKT teoreetilistest alustest, tehnikatest ja nende kasutamisvõimalustest erinevate psüühikahäirete ravis.

Kellele koolitus on suunatud?

Kursusel osalemine on väärtuslik kõikidele vaimse tervise valdkonna spetsialistidele. Samuti on oodatud osalema vastavate erialade (psühholoogia, sotsiaaltöö, õpetajakoolituse, meditsiinivaldkonna jne) üliõpilased.
NB! Kursus on esimeseks astmeks neile, kes soovivad jätkata oma õpinguid KKT põhikursusel, omandamaks kognitiiv-käitumisterapeudi kutset.

Kuidas kursus on korraldatud?

Õppetöö toimub veebruarist maini 2011.a. üle nädala reedeti Tallinna Ülikoolis, aadressil Narva mnt 25/Uus-Sadama 5.
Kursuse maht on 60 tundi (8 täispikka õppepäeva).
Kursus lõpeb eksamiga, mille edukas sooritamine on eelduseks jätkukursusele kandideerimisele.

Õpet viivad läbi kogenud psühhoterapeudid.

Mis on kursuse maksumus?

Täishind : 7750 EEK / 495 EUR
Soodushind üliõpilastele: 6190 EEK / 395 EUR
NB! Eraisikud saavad maksuametilt tuludeklaratsiooni alusel tulumaksusoodustust 21%.

Kursusele registreerumise tähtaeg on 31. jaanuar 2011!
NB! Ootame Teid registreeruma esimesel võimalusel, sest kursusel osalejate arv on piiratud

* * * * *

Info ja registreerimine: Kirsti Akkermann, tel 7376150, e-mail kirsti.akkermann@ut.ee
Kontaktisik Tallinnas: Eva-Maria Kangro, tel 58501310, e-mail evamaria@psience.ee

* * * * *

Kursuse õnnestumisele aitavad kaasa
Psience OÜ ja Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut

Spordipsühholoogiast on kasu nii sportlastele kui treeneritele

Wed, 07 Apr 2010 00:00:00 +0000

5.-6 aprillil sai seltskond treenereid ja sportlasi (sekka ka psühholooge) osa spordipsühholoogia seminarist "Motivatsioon spordis", mille viis läbi spordi- ja tervisepsühholoog dr Martin Hagger Nottinghami ülikoolist koostöös Psience'i ning TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudiga.
* Vaata ERRi klippi kursusest
* Loe Eesti Päevalehe intervjuud dr Haggeriga

Lisainfot dr Martin Haggeri kohta leiad tema kodulehelt.

MIS KURSUSEL TOIMUS?

Koolituse esimesel päeval said osalejad põhjaliku pildi motivatsiooni olemisest - mis täpsemalt ja miks sportlasi pingutama ajendab ning püsivalt innustab. Selgitati ka seda, kuidas arendada sportlastes oskust oma tegevust efektiivselt analüüsida ja suunata ning parimal moel ajastada. Samuti võeti luubi alla emotsioonide ja ärevuse temaatika: millised mehhanismid peituvad sooritusärevuse taga ning kuidas sooritust häirivate emotsioonidega toime tulla. Tähelepanu pöörati ka meeskonnaspordile: mille poolest erinevad edukad meeskonnad vähemedukamatest, kuidas psühholoogia siin rolli mängib ja mida reaalselt ette võtta.

Koolituse teisel päeval keskenduti praktilistele nippidele. mõeldi läbi ja harjutati mitmeid eneseanalüüsivõtteid, mis aitavad sportlasel saavutada parimaid tulemusi. Õpiti tundma ärevusega toimetuleku võtteid ning tõhusaid tehnikaid, mida sportlane saab rakendada võistlussituatsioonis.

Täname kõiki osalejaid ning jääme ootama järgmisi sisukaid kohtumisi!

Sinu Psience